Enamus pealtvaatajaid ja spordifänne on siiamaani elevil iga kord kui nad räägivad eelmistest Taliolümpia Mängudest, mis toimusid Lõuna-Koreas Pyeongchangis. Kui Sa mõtled järgmiste olümpiamängude peale, siis õnneks pole Sul vaja kaua oodata, sest mängude sihtkohad on otsustatud kuni 2028. aastani.
2020. aasta Suveolümpiamängud Tokyos
Jaapani pealinn Tokyo võitis teised kandidaat linnad Istanbul ja Madrid nende Suveolümpiamängude konkursil, olles võõrustanud 1964. aasta suveolümpiamänge. Tokyo on nüüd otsustanud lammutada ja ehitada uuesti esialgse Olümpiastaadiumi, et valmistuda 2019. aasta ragbi võistlusteks ja tulevasteks 2020. aasta Olümpiamängudeks, kuigi selle jaoks kasutatakse ka mitmeid teisi tuntud ehitisi Tokoyos.
Esimest korda lisatakse olümpiamängudele ka viis uut sporti: pesapall ja softball, karate, spordi ronimine, surf ja rulasõit. Tokyo 2020 Suveolümpiamängudel on ka juba oma koduleht, kust saab uurida rohkem informatsiooni linna, piletite ja ürituse kohta.Suveolümpiamängud algavad 22. juulil ning kestavad kuni 9. augustini. Olümpiamängude ametlikult kodulehelt on juba võimalik näha ka olümpiamängude spordiprogrammi, mis kahtlemata näitab jaapanlaste head planeerimist ja täpsust suure tähtsündmuse organiseerimisel. Televiisorist Olümpiamänge vaadates on kindlasti väärt vaadata võimalusel Olümpiamängude avatseremooniat, mis on iga korraga järjest uhkem ja annab võimaluse võõrustajariigil ennast kogu maailmale tutvustada.
Samuti on võimalik spordihuvilistel end vabatahtlikuna registreerida, et võtta tõeliselt meeldejäävast üritusest osa ja anda oma panus. Kuigi Eesti Olümpiakomitee pole veel kinnitanud sportlaste nimekirja, kes Tokyos meid esindavad, on kindlasti oodata palju häid tulemusi ka kodumaistelt atleetidelt.
Olümpiamängude ajalugu
Ajaloolist dokumentide kohaselt toimusid esimesed iidsed Olümpiamängud juba 776 eKr. Esimesed mängud olid pühendatud Olympia jumalatele ja mängud korraldati iidsetel Olympia mägedel. Mängud kestsid peaaegu 12 sajandit järjest kuni keiser Theodosius määras 393 A.D., et kõik sellised “paganlikud kultused” saavad on keelatud.
Olympia, mis asub Kreekas Ateena linnas, asub Peloponnese lääne osas, mis iidse Kreeka mütoloogia kohaselt on “Pelopside” saar, Olümpiamängude asutaja. Aukartustäratavad templid, pühendatud ehitised, rikkalikud pühapaigad ja muinasaegsed spordi hooned kombineeriti unikaalses paigas, mis paistis silma oma naturaalse ja müstilise ilu poolest. Olympia toimis pühaliku kohtumispaigana ning muude religioossete ja poliitiliste sündmuste keskusena juba 10. sajandil eKr. Olympia keskuse tähtsaim hoone oli kuninglik Zeusi tempel, mille kõrval asus kohe ka jumalanna Hera tempel.
Olümpiamängud olid tihedalt seotud ka muude Zeuse kultuse religioossete festivalidega, kuid mängud polnud selle kultuse kõige olulisem osa. Kuid Olümpiamängudel oli ilmalik loomus ja nende eesmärk oli näidata füüsilisi võimeid ja soorituse arengut aastate jooksul.
Olümpiamängude varajastel aastatel võtsid kõik võistlused aset ühel päeval ning hiljem jagunesid mängud üle nelja päeva ning viies päev pühendati lõputseremooniale kus esitleti auhindu ja parimatele sportlastele kaeti uhke peolaud. Enamus üritustest võtsid sportlased alasti osa.
Sajandite jooksul on proovinud teadlased saada aru selle põhjusest. Teooriad jagunevad erinevatesse kategooriatesse, näiteks: alastiolekuga väljendatakse rituaali; alastiolek oli alles jäänud traditsioon kütmise perioodist; alastiolek tähendas kreeklastele maagilist võimet hoida end vigastustest eemal, ning avalik alastiolek oli kõrgklassile teatud kostüümiks. Ajaloolased on proovinud saada aru erinevatest teooriatest sest juudi-kristlikus kultuuriruumis on täielik alastiolek kummaline kui mitte täiesti skandaalne. Kuid muistsetele kreeklastele polnud alastiolekus midagi imelikku või häbenemist väärt, eriti meeste jaoks. Seega on paljud tänapäevased selgitused kreeka sportlaste alastioleku kohta üsna ebavajalikud.
